Islam –Rahu ja kaastundlikkuse religioon

Kõne, mille esitas Tema Pühadus, Mirza Masroor Ahmad, kaliif Masih V aba, ülemaailmse Ahmadiyya moslemite kogukonna pea 11. juunil 2013.

Üritusel, kus Londoni parlamendihoonetes tähistati Ahmadiyya moslemite kogukonna saja aasta juubelit Suurbritannias. Saja aasta pidustusi külastas 68 aukandjat, sealhulgas 30 parlamendiliiget ning 12 Ülemkoja liiget, 6 valitsuse liiget ning 2 ministrit. Erinevad meediakanalid, kaasa arvatud BBC, Sky TV ja ITV olid samuti kohal, et sündmust kajastada. Osalejate hulgas oli ka energeetika ja kliimamuutuste riigisekretär, parlamendiliige Rt Hon. Ed Davey, peaministri asetäitja, parlamendiliige Rt Hon. Nick Clegg, riigisekretär, parlamendiliige Rt Hon. Theresa May, välisministri abi, parlamendiliige Rt Hon. Douglas Alexander, siseasjade erikomisjoni esimees, parlamendiliige Rt Hon. Keith Vaz ning Mitcham ja Morden Siobhain McDonaughi parlamendisaadikud.

Tema Pühadus ütles:

“Bismillahir-Rahmanir-Raheem (Jumala, kõige armulisema, halastavama nimel)

Lugupeetud külalised, Assalamo Alaikum Wa Rahmatullahe Wa Barakatohu – olgu Jumala rahu ja õnnistused teie kõigiga. 

Esiteks tahaks ma tänada neid Ahmadiyya moslemite kogukonna sõpru, kes meie kogukonna saja aasta tähtpäeval Suurbritannias on lahkelt selle ürituse parlamendihoonetes korraldanud, et näidata oma sõprust ning lähedasi suhteid meiega. Tahaksin veel tänada kõiki neid külalisi, kes täna siia tulemisega tagavad selle ürituse edu ning kasulikkuse. Mul on hea meel näha, et teid istub siin täna päris palju ning teil ei ole mingeid muid kohustusi ega kohtumisi.

Vastuseks sellele žestile, peale oma tänulikkuse ning kiiduavalduste väljendamise, tahaksin veel öelda, et mul on siiras lootus ning palve, et need osakonnad ning inimesed, kes selles kaunis ja suursuguses hoones töötavad, on võimelised täitma selle riigi ning selle rahva teenimise kohustust. Loodan ja palvetan veel, et nad on võimelised töötama parimal võimalikult viisil, et luua häid suhteid teiste rahvustega, käituda õiglaselt ning teha otsuseid, mis on kõigile osapooltele kasulikud. Kui kehtestatakse selline käitumisviis, siis kannab see parimaid vilju, milleks on armastus, kiindumus ja vendlus ning aitab maailmal saada tõeliseks rahu ning heaolu paradiisiks.              

See minupoolne soov ja palve on kõigil ahmadiyya moslemitel, sest me usume, et oluline on armastada nii oma riiki kui ka kogu inimkonda. Tõepoolest, ahmadiyya moslemid usuvad, et armastus enda riigi vastu on hädavajalik osa usust, sest islami rajaja püha prohvet Muhamed (saw) on seda tungivalt käskinud ning õpetanud. Seega, saage aru, et Briti kodanikust ahmadiyya moslem, olgu siis siin sündinud või välismaalt immigreerunud, on täiesti lojaalne oma riigile ning tal on siiras armastus selle vastu. Ta ihkab vaid selle suursuguse rahva heaolu ning edu. 

Teisest rahvusest inimeste hulk, kes praegu Ühendkuningriikides elavad, on äärmiselt suur ning arvatakse, et see on ligikaudu 14-15% kogu selle riigi rahvastikust. Seega ei saa ma jätkata ilma mainimata kohalike Briti inimeste häid omadusi nagu südamlikkus ja tolerantsus ja seda, kuidas nad tunnustavad immigrante ühiskonnaliikmetena ning on lubanud neil saada osaks Briti ühiskonnast. Selle valguses on nendel inimestel, kes on ennast siin sisse seadnud, et tõestada ennast kui selle riigi lojaalsed kodanikud, kohustuslik moraalne ülesanne toetada valitsuse tegevust korratuse ja vaenulikkuse vastases võitluses. Mis puudutab Ahmadiyya moslemite kogukonda, siis selle liikmed järgivad seda põhimõtet, ükskõik mis riigis nad asuvad.    

Nagu te teate, tähistame me praegu Ühendkuningriikides Ahmadiyya moslemite Jama’ati saja aasta juubelit. Need viimased 100 aastat tõestavad ja tunnistavad, et Ahmadiyya moslemite kogukonna liikmed on alati täitnud nõuet olla lojaalne oma riigile ning on hoidnud eemale igat laadi äärmustest, mässamisest ning kaose tekitamisest. Tegelikkuses on selle lojaalse ning armastava suhtumise peamiseks põhjuseks asjaolu, et Ahmadiyya moslemite kogukond on tõeline islamlik religioosne kogukond. Meie kogukond on eraldiseisev, me oleme järjepidevalt tutvustanud maailma inimestele tegelikke ning rahumeelseid islami õpetusi ning oleme püüelnud selle poole, et neid õpetusi tunnustataks kui tegelikku islamit.

Nende paari sissejuhatava sõnaga tahaksin nüüd pöörduda oma kõne peateema juurde. Meie sekt on eeskujulik rahu, lunastuse ja harmoonia tooja, seepärast on meie tunnuslause „Armastust kõigile, vihkamist mitte kellelegi“. Hoolimata asjaolust, et mõned mittemoslemid on meist teadlikud või on meiega tihedalt seotud, on nad väga üllatunud, saades teada, et Ahmadiyya Moslemite Jama’at seostab seda rahu ja vendluse sõnumit otseselt islamiga. Nende üllatuse ning vapustuse põhjus on, et nad näevad mitmeid niinimetatud islami õpetlasi ja organisatsioone käitumas ja kõnelemas täiesti teistmoodi ning levitamas täiesti teistsugust sõnumit. Et seda erinevust selgitada, tahaksin selgeks teha, et meie, ahmadiyya moslemid, usume, et praegusel ajastul on mõiste vägivaldsest „džihaadist mõõga abil“ täiesti vale ning seda tuleks taunida, samas kui mõned teised moslemi õpetlased propageerivad seda või isegi tegelevad sellega. Nende uskumused on põhjustanud mitmete äärmuslaste ning terroriorganisatsioonide tekke erinevates maailma paikades.

Mitte ainult organisatsioonid ei teki, me näeme ka, et teatud üksikisikud kasutavad neid valeõpetusi ära ning tegutsevad nendest lähtuvalt. Kõige hiljutisem näide sellest on muidugi süütu Briti sõduri jõhker mõrv Londoni tänavatel. See rünnak ei olnud kuidagi seotud islami tegelike õpetustega, islami õpetused mõistavad selliseid tegusid hoopis tuliselt hukka. Säärased kurjad vandenõud näitavad ilmselget erinevust islami tegelike õpetuste ja vääriti tõlgendatud õpetuste vahel, millega mõned niinimetatud moslemid varjatud eesmärkidel tegelevad. Tahaksin veel mainida, et mõnede kohalike grupeeringute vastureaktsioon pole ka õige ning võib ühiskonna rahu hävitada.   

Millised tõendid toetavad meie väidet, et see, mida me seoses islami õpetustega usume, on õige? Põhiline asjaolu, mida peaks arvestama, on et mõõga või jõu kasutamine on lubatud vaid siis, kui islami vastu peetakse religioosset sõda. Tänapäeva maailmas ei kavatse keegi, olgu siis riik või religioon, islami vastu religiooni alusel füüsilist sõda pidada ega rünnata. Seega ei ole moslemitel kuidagi õigustatud religiooni nimel rünnata ühtegi teist osapoolt, sest see on koraani õpetustega rangelt vastuolus.

Koraan lubas jõudu kasutada ainult nende vastu, kes pidasid sõda ning tõstsid oma mõõga islami vastu. Teine oluline punkt on see, et kui kodanik soovib oma riigile või kaaskodanikele kuidagimoodi halba teha, siis on ta käitumine selgelt islami õpetustega vastuolus. Püha prohvet Muhamed (saw) ütles, et kes iganes valab süütu inimese verd, pole moslem. Püha prohvet (saw) on käsitanud selliseid inimesi kui nõrga usuga patustajaid. 

Lubage mul nüüd pöörduda islami teiste külgede juurde, mis tõestavad, kui valgusküllased ja puhtad selle õpetused tegelikult on. Selgitan teile, et viis, kuidas mõned niinimetatud moslemid islamit esitlevad, ei kujuta ühelgi kujul või vormil islami tegelikke õpetusi. Selgub, et nende tegevused on läbi viidud ühe ainsa eesmärgiga täita nende omakasupüüdlikud soovid, kasutades vääralt islami nime, et nende vihkamist täis tegusid õigustada.

Islam asetab nii suurt rõhku religioosse tolerantsuse tähtsusele, et nii kõrgeid standardeid on kuskilt mujalt raske leida. Teised inimesed kipuvad uskuma, et seni, kuni pole tõestatud teiste uskude väärust, pole nad suutelised oma usu tõelisust kinnitama. Islami lähenemine on vägagi erinev, sest selle õpetuste kohaselt on islam tõene ja kogu inimkonnale saadetud religioon. Tegelikult saadeti kõik Jumala prohvetid kogu maailma inimeste ja rahvaste juurde. See on pühas koraanis selgelt välja toodud. Jumal on öelnud, et Ta saatis kõik prohvetid õpetustega armastusest ja hellusest, nii et kõik tõelised moslemid peavad neid tunnustama. Mitte ükski teine religioon ei kiida nii teadlikult ja avalikult igat usku ja igat rahvust nii nagu islam. Moslemite uskumuse tõttu, et prohvetid saadeti kõikide inimeste ja rahvuste juurde, ei saa nad neid kunagi valeks pidada. Seega ei saa moslemid näidata üles lugupidamatust, mõnitada või solvata ühtegi Jumala prohvetit, ega ka ühegi religiooni järgija tundeid riivata.

Ometigi on mõne mittemoslemi käitumine risti vastupidine. Nad kasutavad ära iga võimalust, et ahnelt islami rajajat (saw) pilgata ja laimata ning jämedalt moslemite tundeid riivata. Me tõesti ihkame religioosset tolerantsust ja üksteise mõistmist nende uskumuste pärast, mida me tunnistame. Kahjuks aga, kui teatud elemendid moslemite tunnetega mängivad, põhjustab see mõne niinimetatud moslemite vastureaktsiooni provokatsioonile täiesti valel ja vastutustundetul moel. Nende reaktsioon ja vastutegevus pole kuidagi seotud islami tegelike õpetustega ning kindlasti saate aru, et mitte ükski Ahmadi moslem, ükskõik kui palju neid ka ei provotseerita, ei reageeri kunagi niivõrd negatiivsel moel. 

Üks teine tõsine süüdistus, mida islami rajajale (saw) ja koraanile esitatakse, on see, et nad jagasid äärmuslikke õpetusi ning propageerisid jõu kasutamist, et islami õpetusi levitada. Et seda süüdistust hinnata ning tegelikkust hoomata, heidame pilgu koraani. Kõikvõimas Jumal ütleb:

„Ja kui su Issand oleks jõustanud oma tahtmise, oleks kahtlemata kõik, kes on maa peal, uskunud ühiselt. Kas sa tahad siis sundida inimesi usklikuks saama?“ (Pt.10:s.100).

See salm ütleb selgelt, et Jumal kui kõikide jõudude valdaja saaks hõlpsasti inimesi ühte ja sama usku tunnistama sundida, ometigi on ta selle asemel andnud maailma inimestele valikuvabaduse – uskuda või mitte uskuda. 

Seega, kui Jumal on inimkonnale andnud selle valikuvabaduse, siis kuidas saaks püha prohvet Muhamed (saw) või mõni muu tema järgijatest kohustada või sundida kedagi moslemiks hakkama? Kõikvõimas Jumal ütleb veel koraanis: 

„See on teie Issanda tõde, mispärast luba tal, kes usub, ja luba tal, kes ei usu.“ (Pt.18:s.30)

See on islami tegelikkus. See on selle tõeline õpetus. Kui inimese süda ihkab, siis on tal vabadus islamit tunnistada ning kui ei ihka, siis võib ta seda eitada. Seega on islam täielikult sunduse ja äärmuslikkuse vastu: see toetab pigem rahu ja harmooniat kõigis ühiskonnaharudes. Islamil on üsna võimatu vägivalda või sundust õpetada, sest „islami“ põhitähendus on rahus elamine ning kõigile teistele rahu tagamine. Siiski, kui meie religioosseid mõtteavaldusi mõnitatakse, tekitab see meile suurt valu ja hingepiina. Kõik lugupidamatused, mida püha prohvet Muhamedi (saw) kohta öeldakse, painavad ja haavavad meie südameid. 

Islami rajaja (saw) oli see, kes lõi meie südametes armastuse Jumala ja Tema loomingu vastu. See oli tema, kes juurutas ning rajas meis armastuse ja lugupidamise kogu inimkonna ja kõikide religioonide vastu. Kas saaks veel olla paremat tõendit islami rahumeelsetest õpetustest kui püha prohveti (saw) oponentide vastukaja, kui eelmainitud jutlustas ning edastas neile islami sõnumit. Nad ei öelnud, et kui püha prohvet (saw) kutsus neid islamit omaks võtma, et ta oleks siis palunud neil kurjusi või väärtegusid toime panna. Pigem oli nende vastus, et kui nad oleksid prohveti õpetusi tunnistanud, siis oleks halastamatud inimesed nende rikkust või staatust ähvardanud või omistanud, sest püha prohvet (saw) rõhutas vaid rahu ja harmooniat. Nad möönsid, et neil on hirm, et kui nad islamit tunnistavad, siis rahu omaks võtmise korral kasutaksid seda ära ümberkaudsed inimesed, hõimud või isegi rahvused ning hävitaksid nad. Lühidalt öeldes, kui islam toetaks vägivalda ning õhutaks moslemeid mõõka kasutama ja sõdu pidama, poleks uskmatud säärast vabandust välja toonud. Nad poleks öelnud, et islamist loobumise põhjuseks oli hirm, et selle õpetused rahust võiks põhjustada ilmalike inimeste käte läbi nende hävingu.

Püha koraan ütleb, et üks kõikvõimsa Jumala omadustest on „Salam“, mis tähendab, et Ta on rahu allikas. Sellest järeldub, et kui Jumal on tõesti „Rahu Allikas“, siis peaks Tema rahu hõlmama kogu Tema loomingut ja kogu inimkonda, mitte ainult ühte kindlat inimgruppi. Kui Jumala rahu on mõeldud vaid osasid inimesi kaitsma, siis ei saaks öelda, et Ta on kogu maailma Jumal. Kõikvõimas Jumal on sellele küsimusele koraanis vastuse andnud. Jumal ütleb:

„Tõotan tema korduvate hüüete “Issand!” abil, et need on inimesed, kes ei usu. Seetõttu pöörduge neist eemale, ja öelge: “Rahu!” Ja varsti peavad nad teadma.“ (Pt 43 s 89-90)

Need sõnad näitavad, et püha prohvet Muhamed (saw) jagas õpetust, mis oli halastuse ja kaastunde allikas kõigile inimestele ning seega ka rahutooja kogu inimkonnale. See salm ütleb veel, et vastuseks püha prohveti (saw) rahusõnumile tema vastased mitte ainult ei heitnud tema õpetusi kõrvale, vaid isegi naeruvääristasid ning solvasid teda. Tõepoolest, nad läksid isegi nii kaugele, et astusid talle vaenulikkusega vastu ja põhjustasid korratust ning viha. Pärast kõike seda palus püha prohvet (saw) Jumalat:

„Ma ihkan neile rahu anda, kuid nad ei anna mulle rahu. Nad püüavad hoopis mulle valu ja piina tekitada.“

Vastuseks sellele lohutas Jumal teda sõnadega:

„Eira kõike, mis nad teevad, ning keera neile selg. Sinu ainuke ülesanne on levitada ning luua rahu maailmas. Sa peaksid vastama nende vihale ja patustamisele sõnadega „rahu olgu sinuga“ ning ütlema neile, et sa oled neile rahu toonud.“ 

Seega veetis püha prohvet (saw) kogu oma elu maailmas rahu levitades. See oli tema üllas missioon. Kindlasti saabub aeg, mil maailma inimesed saavad aru ning mõistavad, et ta ei levitanud ühtegi õpetust äärmusest. Nad saavad aru, et ta tõi kaasa vaid rahu, armastuse ja lahkuse sõnumi. Veelgi enam, kui selle ülla sõnumitooja järgijad vastavad õelustele ja ebaõiglusele samal armastaval moel, siis on ka need, kes esitavad islami imeliste õpetuste vastu vastuväiteid, üks päev veendunud selle õigsuses ja ilus.

Ahmadiyya Moslemite Jama’at elab nende õpetuste järgi ning järgib neid. Me propageerime ning levitame maailma eri paigus just neid õpetusi mõistmisest, tolerantsusest ning kaastundlikkusest. Me järgime ajaloolisi ja võrratuid eeskujusid lahkusest ja heasoovlikkusest, mida näitas püha prohvet Muhamed (saw), kui peale kõige kibedamaid ja koletumaid julmuse ja hukkamõistu aastaid sai ta lõpuks võidukalt Meka tänavatele naasta. Aastaid takistati tema ja tema järgijate ligipääsu isegi kõige hädavajalikemate asjade juurde nagu toit ja vesi, nii et nad pidid nälga kannatades veetma mitmeid päevi. Paljusid tema järgijaid rünnati ning osad neist tapeti kõige barbaarsemal ja armutumal moel, mida ei suuda isegi ette kujutada. Isegi vanemaid moslemeid, mosleminaisi ja moslemilapsi ei säästetud, neid koheldi pigem armutul ja koletul moel. Ometigi, kui püha prohvet (saw) pöördus võidukalt tagasi Mekasse, ei otsinud ta kättemaksu. Ta ütles selle asemel:

„Teile pole karistust ette nähtud, kuna ma olen teile kõigile andestanud. Ma olen armastuse ja rahu sõnumitooja. Mul on suurim teadmine Jumala ülesandest „Rahu Allikana“ – Ta on see, kes rahu toob. Seega andestan ma teile kõik teie mineviku patud ning tagan teile rahu ja kindlustunde. Teil on luba jääda Mekasse ning te võite vabalt oma religiooni uskuda. Mitte kedagi ei sunnita ega kohustata millekski.“

Mõned enim kõigutamatud uskmatud põgenesid Mekast karistuse kartuses, sest nad teadsid, et olid moslemite vastaste koledustega igasuguse piiri ületanud. Siiski, nähes seda ainukordset kaastunnet ja lahkust ning seda erilist rahu ja harmoonia ülesnäitamist, saatsid nende uskmatute sugulased neile sõnumi, et nad tagasi pöörduksid. Neile öeldi, et püha prohvet (saw) näitas ainult rahu ja kindlustunnet ning nad naasid Mekasse. Kui need, kes olid eelnevalt islami kõige tulihingelisemad vastased, nägid oma silmaga püha prohveti (saw)  heasoovlikkust ja halastust, võtsid nad islami vabatahtlikult vastu.

Minu öeldu on osake dokumenteeritud ajaloost ning suur osa mittemoslemist ajaloolasi ning idamaahuvilisi on selle tõepärasust kinnitanud. Need on islami tegelikud õpetused ning see oli püha prohvet Muhamedi (saw) üllas eeskuju. Nimetada islamit ja selle rajajat vägivaldseks ning tõstatada nende vastu sääraseid süüdistusi, on julm ülekohus. Pole kahtlustki, et ükskõik kus sääraseid süüdistusi tehakse, see kurvastab meid hingepõhjani. 

Ütlen veel kord, et praegu on meie kogukond, Ahmadiyya Moslemite Jama’at, see, kes järgib ning elab lähtuvalt islami algsetest ja rahumeelsetest õpetustest.

Ning rõhutan veel kord, et vihkamist täis kurjad teod, mida on toime pannud äärmuslikud organisatsioonid või üksikisikud, pole kuidagi seotud islami tegelike õpetustega.

Tõeline õiglus nõuab, et üksikisikute või gruppide omakasupüüdlikke huve ei peaks panema religiooni õpetuste arvele. Sääraseid tegusid ei tohiks kasutada ettekäändena ebaõiglaseks kriitikaks ükskõik mis religiooni või selle rajaja pihta. Praegusel ajal on äärmiselt vajalik, et ülemaailmse rahu ja harmoonia nimel peaksid kõik inimesed üles näitama austust üksteise ja kõikide religioonide suhtes. Alternatiivvariandid on kohutavad.

Maailmast on saanud ülemaailmne küla, seega vastastikuse austuse puudus ning suutmatus rahu saavutamiseks ühineda ei tee kahju ainult kohalikus paigas, linnas või maal, vaid toob tegelikult kaasa kogu maailma hävinemise. Me oleme kõik teadlikud ulatuslikust kahjust, mille kaks viimast maailmasõda põhjustasid. Teatud riikide tegude tõttu on näha märke, et järjekordne maailmasõda on silmapiiril.          

Kui peaks puhkema maailmasõda, siis on ka Läänemaailm suuresti mõjutatud selle laiaulatuslikest ja hävitavatest tagajärgedest. Päästkem endid säärasest hävingust. Päästkem meie tulevased põlved masendavatest ja hävitavatest sõja tagajärgedest. Ilmselgelt on kõige kohutavam sõjatüüp aatomisõda ning arvestades suunda, kuhu maailm tüürib, on reaalne oht tuumasõja puhkemiseks. Et vältida säärast hirmsat resultaati, peaksime omaks võtma õigluse, väärikuse ja aususe ning ühinema, et vaigistada ning peatada need grupeeringud, kes soovivad levitada viha ning maailma rahu hävitada.  

Ma loodan ja palvetan, et Kõikvõimas Jumal võimaldab suurriikidel täita nende vastutust ja kohustusi selles vallas kõige ausamal ja õiglasemal viisil – Aamen. 

Enne lõppsõna tahaksin veel kord tänada, et võtsite vaevaks siia täna kohale tulla. Olgu Jumala õnnistused teie kõigiga. Suur tänu.“