Ahmadiyya muslimikoguduse Kaliifid

„Allah on lubanud neile teie seast, kes usuvad ja teevad häid tegusid, et Ta valib neid kindlasti maa peal järglasteks (Kaliifiks), nagu Ta vali järglasi nende seast, kes olid enne neid.“ Püha Koraan 24:56

Koraan, mida muslimid usuvad olevat Jumala otsene sõna, on lubanud headele ja õigetele muslimitele “Kalifaati” tasu, mille kohaselt määrab Allah prohveti töö jätkamiseks “Kalifa” (vaimse järglase). See on valitav ametikoht, kus Püha Vaim juhib valimisprotsessi. Islami Kaliif on Jumala mees maa peal.

Püha prohvet (saw) on ennustanud, et tema enda lahkumise pärast, on jumala poolt juhtinud vaid 4 kaliifit. Siis erinevad kuningad võtavad võimu endale ja vaimulik juhtimine lõpeb. Seda siis taastatakse inimkonna viimase ajal, kus Tõotanud Imam Mahdi ja Messias taastab tõelist Islami usku ja tema lahkumise pärast algab tõelist kalifaati, mida võib püha prohveti kalifaati jätkuks võtta.

Täna on Ahmadiyya muslimite kogudus ainus muslimite kogudus maailmas, mis on ühendatud ühe juhi käe all, keda tuntakse Kalifa nime all. Kalifa-tul Masih on Tõotanud Messia, Tema Pühaduse Mirza Ghulam Ahmadi (rahu olgu temaga) järglane. Pärast tema surma 1908. aastal taastati Kalifaati institutsioon islamis 27. mail 1908. aastal. 2008. aastal tähistas Ahmadiyya muslimite kogudus Kalifaati 100. aastapäeva.

Ahmadiyya Muslimite koguduse vaimsed juhid on olnud järgmised:

Hazrat Maulana Hakim Nooruddin (ra)(8. jaanuar 1841 – 13. märts 1914) oli võrratu isik – andekas autor, silmapaistev teadlane, erakordne vooruslik ja suurepärane teoloog. Ta oli väga hästi kursis meditsiiniga ning oli Jammu ja Kashmiri maharadža kuninglik arst mitme aasta jooksul.

Ta sündis 1841. aastal Punjabi külas nimega Bhera. Teadmiste omandamise nimel reisis ta kaugele ja laiale, viibides nelja-aastast Meka ja Medina pühades linnades. Kui ta oli mõnda aega elanud Bheras, haigestus üks Kashmiri raja ametnik, kes oli pärit samast külast. Ta tuli koju ja sai ravi Hakim Noor-ud-Dinilt. Ta oli hakimi ravimeetodi üle nii rõõmus, et kui ta tagasi Kashmiri läks, soovitas ta teda maharadžale, kes määras ta oma perearstiks.

Kashmiri Darbaris olles kuulis ta Hazrat Mirza Ghulam Ahmadist (as) ja sõitis kohe Qadianisse teda nägema. Ta oli tema sügava vagaduse ja põletava islami vastu armastuse tõttu suur austaja. Moulvi Noor-ud-Din teadis, et Mirza Sahibile ilmutatakse sageli Jumala ilmutusi ning et tagasihoidlik mees nagu tema ei saaks olla silmakirjatseja. Seega oli Hazrat Mirza Ghulam Ahmadile ilmutatud käskudest teada saades Moulvi Noor-ud-Din esimene mees, kes teda vastu võttis, ning sellest päevast alates seostas ta end Mirza Sahibi algatatud liikumisega ja kirjutas talle, et on valmis ohverdama oma elu ja vara.

Pärast Tõotanud Messia lahkumist kuulutati Hazrat Maulana Hakeem Nooruddin (ra) tema järglaseks 27. mail 1908. Ta juhtis kogukonda selles ametis kuni oma surmani reedel, 13. märtsil 1914. aastal.

---

Mirza Basheer-ud-Din Mahmood Ahmad (jaanuar 1889 – 8. november 1965) oli teine kalif, ehk ülemaailmse Ahmadiyya Muslimi Kogukonna juht ja Mirza Ghulam Ahmad’i vanima poja teisest abielust Nusrat Jahan Begumiga. Teda valiti Mirza Ghulam Ahmad’i teiseks kalifiks 14. märtsil 1914. aastal, olles siis 25-aastane, päev pärast tema eelkäija Hakim Nur-ud-Dini surma.

Mahmood Ahmad’i valimine teiseks kalifiks tõi kaasa liikumise lõhenemise, kus osa jäi temale ustavaks, kuid teine osa keeldus talle truudust vandumast teatud erimeelsuste tõttu järgluse ja teoloogia küsimustes. Ta juhtis Ahmadiyya Muslimi Kogudust üle poole sajandi ja on tuntud kogukoduse peaaegu kogu organisatsioonilise struktuuri loomise poolest (sh viie abistava organisatsiooni), selle halduse parandamise, Majlis al-Shura (konsultatiivnõukogu) ametliku loomise, kogukonna finantsiliste panuste süsteemi konsolideerimise ja formaliseerimise ning misjonitegevuse suunamise poolest India alamkontinendist kaugemale.

Teda tuntakse ka tema kümme köidet hõlmava Koraani tõlgenduse Tafsīr-e-Kabīr poolest. Mahmood Ahmad oli kuulus kõnemees ja aktiivne tegelane, eriti eeliseseisvusaja Indias. Ta oli ka üks All India Kashmiri Komitee asutajaliikmetest ja esimene president, kes seati üles Kashmiri muslimite kodanikuõiguste kindlustamiseks. Pärast India lahutamist ja Pakistani loomist 1947. aastal juhtis ta hoolikalt ahmadite ohutut rännet Qadianist uude riiki, ostes kogukonna poolt 1948. aastal kuiva ja mägise maa, kuhu hiljem ehitati uus linn ja ülemaailmse koguduse keskus, mille nimeks sai Rabwah.

Tema tööde 26 köidet hõlmav kogumik Anwārul Uloom sisaldab üle 800 kirjutise ja loengu (välja arvatud tuhanded jutlused). Mahmood Ahmad on Ahmadiyya Muslimi Kogukonna silmis Musleh Ma’ood (Ennustatud Reformija) ja “Tõotanud Poeg”, kellest Ghulam Ahmad ennustas, et Jumal annab talle.

---

Mirza Nasir Ahmad (16. november 1909 – 09. juuni 1982) oli Ahmadiyya Muslimi Kogukonna kolmas kalif. Ta valiti Mirza Ghulam Ahmad’i kolmandaks järglaseks 8. novembril 1965, päev pärast tema eelkäija ja isa Mirza Basheer-ud-Din Mahmood Ahmad’i surma.

Tema juhtimisel laienes misjonitöö, mida alustas tema eelkäija teine kalif, eriti Aafrikas ja Euroopas. 1974. aastal esindas ta Ahmadiyya Kogukonda Pakistanis Rahvusassamblees üheteistkümne päeva kestnud uurimise ajal. Hoolimata tema pingutustest kuulutas Rahvusassamblee ahmadid mittemuslimiteks ja ta juhtis kogukonda selles suurenenud vaenulikkuse ja valitsuse repressiooni perioodil.

Ajaloolisel visiidil kuue Lääne-Aafrika riiki 1970. aastal kuulutas Khalifatul Masih III: “Kõik inimesed on võrdsed, ei ole vahet ühe mehe ja teise mehe vahel. Kui maailm sellest aru saab, on palju vähem probleeme.”

“Nusrat Jehan Scheme”, Aafrika osade teenindamiseks mõeldud skeem, mis hõlmas mitmeid meditsiinikliinikuid ja koole, oli üks tema 1970. aasta Lääne-Aafrika tuuri tulemusi. See oli esimene Ahmadi kaliifi visiit Aafrika kontinendile. 1980. aastal reisis Nasir Ahmad Hispaaniasse, kus ta asutas Pedro Abadi Basharati mošee ja kuulutas kogukonna motoks “Armastust kõigile, vihkamist mitte kellelegi”. Mošee avati kahjuks alles pärast tema surma 1982. aastal ja see oli esimene otstarbekohaselt ehitatud mošee Hispaanias pärast Reconquista ja Granada langemist 1492. aastal.

Nasir Ahmad juhtis ka Ghulam Ahmad’i kirjandusliku loomingu koostamist ja korraldamist. Ghulam Ahmad’i kirjutised, mis seni olid avaldatud eraldi raamatutena, brošüüridena või artiklitena, koondati kahekümne kolme köitega korpusesse, mida tuntakse kui Rūhānī Khazā᾽in (Vaimulikud aarded). Tema ütlused ja kõned koguti kümne köitega Malfūzāt (kõnelused) ning tema teadaanded ja reklaamid avaldati kolmes köites pealkirja all Majmu’a Ishtihārāt (Lendlehtede kogumik).

---

Mirza Tahir Ahmad (detsember 1928 – 19. aprill 2003) oli Hazrat Mirza Ghulam Ahmad, Tõotanud Messia (as) lapselaps ja neljas Kaliif. Ta valiti neljandaks kaliifiks 10. juunil 1982, päev pärast tema eelkäija, Mirza Nasir Ahmad’i surma. Ta oli innukas lugeja ja saavutas tuntust ka luuletajana. Tal oli terav mõistus, vaimukas huumorimeel ja lõputu energia. Ta rääkis ja kirjutas laialdaselt nii vaimsetel kui ka ilmalikel teemadel. Tema inspireeritud juhtimisel tegi Ahmadiyya Muslimi Kogudus suurepärast edasiminekut.

Pärast seda, kui Pakistan valitsus 1984. aastal kehtestas Ordinance XX, mis keelas ahmadi muslimitel avalikult islami usku väljendada, lahkus Tahir Ahmad Pakistanist ja asus elama Londonisse, Inglismaale, ajutiselt viies kogudus peakorteri Fazl mošeesse Londoni. Teda märgiti eriti tema küsimuste ja vastuste avalikke istungite poolest, mida ta regulaarselt pidas inimestega üle maailma, ning tema Koraani kõneluste poolest.

Neljanda kaliifi ajal on Jama’at juurde saanud märkimisväärse mõju, võites üha enam järgijaid, sealhulgas silmapaistvaid isiksusi ja hõimuvalitsejaid. 1987. aastal võtsid kaks Nigeeria kuningat ahmadiyya islami usku endale ja liitusid kogudusega. Seega leidis Tõotanud Messia ilmutus “Kuningad otsivad õnnistusi teie rõivastelt” taas täitmist. Kaliif andis nendele kahele kuningale TõotanudMessia pühad reliikviad, kui nad esitlesid end 1987. aasta aastakonverentsil Londonis. See stseen oli eriti liigutav, näidates taas Ahmadiyyati, tõelist islamit, tõde.

Tema juhtimisel kiirenes Koguduse poolt toodetud Koraani tõlgete arv; tema kalifaadi ajal koges Kogudus struktuurilist ja finantsilist kasvu rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas esimese muslimi satelliittelevisiooni võrgu, Muslim Television Ahmadiyya, käivitamist 1994. aastal, mille kaudu sai ta edastada telesõnumeid kogudusele üle maailma ja lasta oma jutlused ja muud avalikud esinemised edastada kogu maailmas selle vahendusel.

Tahir Ahmad kirjutas ka mitmeid raamatuid, sealhulgas “Islami mõned eristavad tunnused”, “Kristlus: teekond faktidest fiktsioonini”, “Mõrv Allahi nimel” ja “Ilmutus, ratsionaalsus, teadmised ja tõde”.

---

Tema Pühadus sündis 15. septembril 1950. aastal Rabwah’s, Pakistanis Mirza Mansoor Ahmad’i ja Nasira Begum Ahmad’i peres. Pärast magistrikraadi omandamist põllumajandusökonoomikas 1977. aastal Faisalabadi Põllumajandusülikoolist pühendas Tema Pühadus ametlikult oma elu islami teenimisele.

Valitud eluaegseks ametikohaks ahmadiyya muslimi jamaati 5. kaliifina 22. aprillil 2003. aastal teenib ta ülemaailmse vaimse ja administratiivse juhina rahvusvahelise religioosse organisatsiooni liikmeskonnaga, mis ulatub üle 10 miljoni inimese enam kui 120 riigis ja territooriumil.

Pärast valimist Kaliifiks on Tema Pühadus juhtinud ülemaailmset kampaaniat islami rahumeelse sõnumi edastamiseks kõigis trükimeedias ja digitaalsetes meediakanalites. Tema juhtimisel on Ahmadiyya Muslimi Koguduse käivitanud kampaaniad, mis peegeldavad islami tõelisi ja rahumeelseid õpetusi. Ahmadi muslimid kogu maailmas tegelevad juurte tasandil pingutustega miljonite “Rahu” lendlehtede jagamiseks nii muslimitele kui ka mittemuslimitele, korraldavad usundivahelisi ja rahu konverentse ning esitlevad Püha Koraani näitustel, et edastada selle tõelist ja aulist sõnumit. Need kampaaniad on saanud ülemaailmset meediakajastust ja tõestavad, et islam toetab rahu, lojaalsust elukohariigile ja teenimist inimkonnale.

27. juunil 2012. aastal tervitati Hazrat Mirza Masroor Ahmad Washington D.C. Kapitooliumil, kus ta pidas võtmeesitluse pealkirjaga “Rahu tee – õiged suhted rahvaste vahel” publikule, kuhu kuulus üle 30 Ameerika Ühendriikide Kongressi liikme. Selle ajaloolise sündmusega seoses esitati esindajate kojas kaheparteiline resolutsioon Tema Pühaduse visiidi auks.

28. detsembril 2012. aastal pidas Tema Pühadus ajaloolise võtmeesitluse Brüsseli Euroopa Parlamendis, kus oli üle 350 külalise 30 riigist, sealhulgas Euroopa Parlamendi president. Tema kolmekümne viie minuti pikkuses kõnes kutsus Tema Pühadus Euroopa Liitu säilitama oma ühtsust ja pooldama võrdsust ja õiglust rahvusvahelistes suhetes.