Muslimid, kes usuvad Messiat ja Imaam Mahdit,

Hazrat Mirza Ghulam Ahmadi Qadianist (as)

Millised on inimese füüsilised, moraalsed ja vaimsed tingimused?

Islam on selgelt määratletud inimese füüsilised, moraalsed ja vaimulikud seisundid. Nende seisundite või etappide allikaks on mainitud Koraanis kolme olekut. Need kolm olekut sõltuvad üksteisest. Esimene eksistentsi olek on kirjeldatud kui “ego”, mida nimetatakse “Nafse Ammara”, ego, mis on alati kalduv kurjusele ja vastandub tema täiuslikkuse saavutamisele ja tema moraalsele seisundile. See on ka loomulik inimese seisund, kus instinktid on eluviis. See on seisund, kus inimesed on rohkem hõivatud oma vahetute vajaduste rahuldamisega. Meie tegevustes, nagu söömine, joomine, magamine, ärkamine, viha ja provokatsioon, pole ratsionaalsust ega loogikat, nagu loomadel. Kui inimene hakkab mõtlema oma tegude üle ja viib need mõistuse, eesmärgi ja loogika mõju alla, hakkab ta sisestama moraalseid seisundeid.

Moraalsete seisundite allikaks islamis on mainitud “Nafse Lawwama”, see tähendab “ennast süüdistavat”. See tähendab, et see “ise” hakkab küsima küsimusi meie tegude kohta ja püüab neid mõjutada ratsionaalsusega; ta siseneb moraalsesse eksistentsi olekusse. Selles seisundis võib inimene langeda tagasi füüsilisse olekusse, kahetseda ja proovida siis tagasi tulla moraalsesse olekusse. Lühidalt öeldes on see inimese moraalne seisund, kui ta püüab endas mõista kõrgeid moraalseid omadusi ja on pahane sõnakuulmatuse peale, kuid ei saavuta täielikku edu.

Kolmas allikas, mida tuleks kirjeldada inimese vaimse seisundi algusena, on Koraanis nimetatud “Nafse Mutmainnah”, see tähendab “rahulolevat hinge”. See on seisund, kus inimese hing, olles vabanenud kõigist nõrkustest, on täidetud vaimsete võimetega ja on loonud suhte Jumala Kõigevägevamaga, kelle toetuseta ta ei saa eksisteerida. Selles eksistentsi olekus on inimene iseendaga rahus ja on täiuslikus harmoonias Loojaga.

Füüsiline seisund mõjutab moraalseid ja vaimseid seisundeid ning vastupidi. Vaimselt depressioonis inimene võib näidata moraalseid puudujääke, mis kanduvad üle ka füüsilistele probleemidele. Samamoodi muutuvad halvad harjumused moraalselt allasurutuks ja vaimselt takistavaks. Sellepärast on islamis seadused füüsilise eksistentsi, moraali ja vaimse jaoks ning suhted on hästi määratletud ja näidatud eeskujuks prohvetite poolt.