Mirza Ghulam Ahmad Qadianist

Tõotatud Messias ja Imaam Mahdi (as)

Hazrat Mirza Ghulam Ahmad sündis 1835 Qadianis (Indias). Ta kuulus Mughalsi suursugusesse perekonda. Tema isa oli Qadiani ülem. Ta sündis ajal, mil õppimisele ei pööratud suurt tähelepanu. Väiksemates linnades polnud ei tavalisi koole ega ka kõrgkoole. Ta isa oli väga innukas tema hariduse suhtes, seetõttu palkas ta selleks Fazli Elahi nimelise eraõpetaja. Temalt õppis ta lugema püha koraani ning paari teist pärsia raamatut. Kümneaastaselt oli tal teine õpetaja nimega Fazi Ahmad, kes õpetas talle araabia grammatikat ning paari teist raamatut. Ta luges mõningaid raamatuid arstiteaduse, loogika ja filosoofia kohta ühe teise õpetajaga, kelle nimi oli Gul Ali Shah.

Pärast selle algelise õppeprogrammi läbimist soovitas isa tal mõni valitsusalane tööd valida. Olles kuulekas oma isale, pakkus ta ennast tööle asetäitjana büroosse Sialkotis, kuid sai peagi aru, et see ei ole sedasorti töö, mis tema temperamendiga sobiks. Nii et ta loobus oma ametist ning naases Kadiani. Siis pühendas ta enamuse oma ajast püha koraani, Hadithi raamatute ning usuteemaliste raamatute õppimisele. Talle meeldis ametist lahkumine ning eraldatus maailmast ja ta leidis oma rõõmu meditatsioonist ning Allahi kummardamisest.

Ta oli veidi üle 40 aasta vana, kui ta isa suri. Enne tema isa lahkumist hoiatati teda jumaliku ilmutuse kaudu, et see juhtub. Isa surm oli loomulikult valus kogemus ning tegi ta väga kurvaks. Oma tulevikule mõeldes vilksatas tal peale isa surma mõte, et kes tema vajaduste eest hoolitseks. Peale seda sai ta veel ühe ilmutuse.

Kas Allah polegi oma teenri jaoks kõigeks piisav?

See rahustas teda tublisti ning ta oli kindel, et Allah ei lase tal hukka saada.
Alates noorusajast oli Hazrat Ahmad sügavalt mures selle kohutava seisukorra üle, millesse moslemid sattunud olid. Kristlased ja hindud sooritasid raevukaid rünnakuid islami püha rajaja ning püha koraani pihta. Kristlased olid isegi kuulutanud, et peagi heisatakse kristluse standardid üle kogu India ja Araabia. Moslemite vaimulikel aga puudusid kahetsusväärselt igasugused spirituaalsed teadmised. Tõotatud messias kasutas põhjalikke meetodeid, et islamit kaitsta. Ta kirjutas sadu raamatuid, lendlehti ja reklaamlehti, kaitstes islamit ning tõestades selle üleolekut teiste uskude suhtes. Tema esimene raamat „Baraheen-i-Ahmadiyya“ võeti moslemite poolt suure õhinaga vastu. Teda kutsuti Islami Lõviks. Kristlased ja hindud taandusid tema ees eri paikades.

Hazrat Ahmad oli kaks korda abielus ning tal oli seitse poega ja kolm tütart. Kaks poega ja tütar surid imikueas. Ta nägi ette hiilgava poja sündi, kes sündis 12. jaanuaril, 1889 ning talle pandi nimeks Mirza Bashirud Din Mahmud Ahmad. Hazrat Ahmad kutsus kõikide teiste uskude järgijaid üles temaga islami üleoleku teemal väitlema. Mitte kedagi ei tulnud. Talle oli antud imeline kirjaoskus. Ta kirjutas mitmeid raamatuid araabia keeles ning esitas teistele araabia õpetlastele väljakutse samasuguseid kirjutada. Ta tegi mitmeid ettekuulutusi, millest mitmed täitusid juba tema eluajal. Paljud on sellest ajast saati täitunud ning on ka neid, mis alles täituvad. Hazrat Ahmad veetis kogu oma elu islami teenistuses. Ta oli islami vägev sõdur. Tema teadmised pühast koraanist olid erakordsed.  Talle oli Allah ise andnud üüratu spirituaalse ning religioosse teadmistepagasi. Hazrat Ahmad suri 25. mail, 1908 Lahores ning maeti järgmisel päeval Qadiani.