Püha Prohvet Muhamed ﷺ

“Ükski teie seas ei ole tõeline usklik muidu kui talle meeldib, et teistel oleksid samad hüved kui tal endal.”

(Bukhārī)

Muhamed (rahu olgu temaga) oli orb ning teda kasvatas tema vanaisa Abdul Muttalib ning hiljem tema onu Abu Talib. Abdullah on ta isa nimi ning ema nimi Amina. Ta ema suri, kui Muhamed oli vaid kuueaastane. Muhamed (rahu olgu temaga) oli kahekümne viie aastane, kui ta abiellus Khadijaga, kes oli neljakümne-aastane. Khadija sünnitas talle mitmeid lapsi.

Muhamedil (rahu olgu temaga) oli harjumus käia Hira koopas mediteerimas, mis on Mekast mõne miili kaugusel. Neljakümneselt sai ta Allahilt ilmutuse, et ta on määratud prohvetiks, kelle ülesandeks on inimkonda ümber kasvatada. Ta alustas oma jumalikku missiooni, kuid kõik olid tema vastu, peale mõne erandi. Teda isegi piinati ning osad tema järgijad tapeti. Nad naersid ta üle ning naeruvääristasid teda, kui ta rääkis neile oma pühast missioonist. Isegi tema enda sugulased pöördusid tema vastu.

Ta jätkas nendes tingimustes oma tööd hetkeni, kui Allah käskis temal ning tema järgijatel Mekast lahkuda ning migreeruda Mediinasse. Mekalased olid niivõrd tema vastu, et nad ei lasknud tal isegi linnast lahkuda. Koos oma kalli sõbra ja järgija Abu Bakriga otsustasid nad Mekast ära minna. Ühel ööl lahkusid nad pimedas Mekast ning leidsid peaaegu kolmeks päevaks varjupaiga koopas nimega Thaur. Selle aja jooksul ei jätnud mekalased ühtegi kivi ümber pööramata, et teda kätte saada, kuid see ei andnud tulemusi. Kolme päeva pärast alustas ta koos Abu Bakriga teekonda Mediinasse. Seda kutsutakse Hijra’ks ehk migratsiooniks. Mediina inimesed tervitasid teda sooja vastuvõtuga. Varsti pärast seda kui ennast Mediinas sisse seati, tuli uudis, et mekalased olid hakanud armeed kokku panema, et Mediinat rünnata, eesmärgiga hävitada islam ning selle looja. Prohvet ja tema järgijad olid mures, kui nad seda uudist kuulsid, kuid neil oli oma turvalisuse pärast täielik usk Allahisse.

Esimest lahingut, mille prohvet ja tema järgijad pidasid, nimetatakse Badr’i lahinguks, kuna seda peeti samanimelise kaevu lähedal. Prohvetil oli 313 järgijat mekalaste vastu, keda oli arvuliselt rohkem kui 1000. Mekalased olid hästi varustatud, samas kui prohvetil ning tema järgijatel polnud eriti relvi ega süüa. Uskmatud alistati moslemite käe läbi ning aeti välja.

Peale seda lahingut tuli tal enesekaitseks pidada mitmeid teisi lahinguid kuni viimaks sisenes ta 630 pKr  vallutajana Mekasse ning mõneks ajaks lõppes kogu sõjategevus. Püha prohvet suri Mediinas 63-aastaselt ning maeti sinna. Muhamed (rahu olgu temaga) on heaks eeskujuks meile kõigile. Allah tahtis temast teha meile kõigile eeskuju, nii et Ta käskis tal läbida inimelu erinevad etapid. Ta oli oma naiste vastu lahke, halastas vaenlastele ning kehtestas võrdsuse standardid inimestele järgimiseks. Ta juhatas sõjavägesid ning oli suurepärane kindral. Ta oli sõnakuulelik endast vanematele ning lahke noorte vastu.