Muslimid, kes usuvad Messiat ja Imaam Mahdit,

Hazrat Mirza Ghulam Ahmadi Qadianist (as)

Kas Islam on antisemiitlik?

Prohvet Muhammadi kohtlemine juutidega Medinas näitab muslimite heatahtlikku kohtlemist juutide suhtes. Kui islam oleks toetanud juutide hävitamist, siis miks juudid õitsesid Põhja-Aafrikas, Jeruusalemmas, Pärsias ja Hispaanias muslimite valitsemise all?

Dr. Jenkins [ajaloo eriprofessor, Baylori ülikool, Baylori usundiuuringute programmi kaasdirektor ja Pennsylvania osariigi ülikooli Edwin Erle Sparks’i humanitaarteaduste emeriitprofessor] viib läbi põhjaliku analüüsi Koraani väidetavalt antisemiitlikest salmidest ja jõuab järeldusele:

Selleks, et muuta sellised tekstid õelaks, liialdavad islamivastased kriitikud süstemaatiliselt lõigus sisalduvat juudi elementi… Koraan ei paku midagi, mis oleks kaugeltki nii selgesõnaline kui Uue Testamendi lõigud, kus Jeesus ise, kes on kristlaste jaoks jumalikkuse kehastus, räägib nii raevukalt “juutide” vastu. Just Uue Testamendi Jeesus nimetab oma vaenlasi mitte Aabrahami, vaid Kuradi, Valede Isa, lasteks. Sama Jeesus mõistab hukka oma aja juudid, hoiatades, et “see põlvkond vastutab kõigi prohvetite vere eest, mis on valatud maailma algusest peale.” Ta ei mõistnud hukka kõiki juute rassilises mõttes, vaid ründas oma aja rivaalitsevaid fraktsioone ja juhte. Ja see on mudel, mida leiame Koraanist. Tegelikult ei ole Koraanis midagi, mida tuleks võtta juutide või mis tahes etnilise rühma hukkamõistuna.

Vaatame ühe kolmest salmist, mida kriitikud peavad antisemiitlikuks – 7:167 – veenva analüüsi. See analüüs kehtib kõigi kolme salmi kohta, sest põhimõte on kõigis kolmes sama. See tähendab, et Koraanil ei ole “innukust juutide dehumaniseerimiseks ja tapmiseks”, vaid innukus õigluse ja halastuse nimel. Koraan näitab järjekindlalt oma hukkamõistu ebaõiglase käitumise suhtes, samal ajal kiites õiglast käitumist, sõltumata teo toimepanijast või rahvast. Selle punkti illustreerimiseks lisame allpool salmi enne 7:167, et pakkuda sobivat konteksti:

Ja kui [juudid] unustasid kõik, millega neid oli manitsetud, päästsime need, kes keelasid kurja, ja võtsime üleastujad karmilt karistada, sest nad olid mässulised. Ja kui nad ülbes mässus selle vastu, mis neile oli keelatud, ütlesime neile: “Olge ahvid, põlatud!”

Selles salmis viitab Koraan juutide ajaloosündmusele, kui juudid rikkusid Jumala lepingut prohvet Moosesega ja teotasid hingamispäeva. Jumala käsu rikkumise tagajärjel rakendas Jumal õigluse põhimõtteid ja “võttis üleastujad kinni”, sest “nad olid mässulised.” Pange tähele – Jumal ei võta juute kinni “sellepärast, et nad olid juudid”, vaid võtab kinni ainult need juudid, kes üle astusid, sest nad olid mässulised. Jumal täpsustab Koraanis: “Me päästsime need [juudid], kes keelasid kurja,” see tähendab, et juudid, kes käitusid õiglaselt.

Tegelikult ei tunnista ükski pühakiri enne Koraani päästmist kui võimalust teiste usundite järgijatele. Koraan kuulutab selgesõnaliselt ja korduvalt, et juudid on paradiisi osaliste seas: “Tõesti, usklikud ja juudid ja kristlased ja sabialased – ükskõik milline neist tõeliselt usub Jumalasse ja Viimasesse Päeva ja teeb häid tegusid – saavad oma tasu oma Issanda juures ja neile ei tule hirmu ega kurbust.”

Koraan kiidab korduvalt üllaid omadusi, samal ajal hukka mõistes ebaõiglust – sõltumata teo toimepanijast või rahvast. Näiteks, pöördudes kogu inimkonna poole – muslimite ja mitte-muslimite poole – kuulutab Koraan: “Tõesti, Me oleme loonud inimese parimas vormis; Siis, kui ta teeb ülekohut, lükkame Me ta tagasi madalaimaks madalate seas; Välja arvatud need, kes usuvad ja teevad häid tegusid; nii neile on lõputu tasu.”

Siin on hukkamõist neile, kes “teevad ülekohut.” Kuid see salm, mida me tsiteerime kogu inimkonna kohta, on palju karmim sõnade “madalaim madalate seas” tõttu, mis on tõlgitud asfala safilin. Asfala safilin viitab moraalse pankroti seisundile, kus isegi kõige räpasem loom – sealhulgas ahv või siga – on sellest kõrgemal. Jumal mõistab inimese, kes teeb ülekohut, sellele alandavale ja alandavalt madalale tasemele – välja arvatud need inimesed, muslimid ja mitte-muslimid, kes “usuvad ja teevad häid tegusid.”

Lõpuks, neile, kes ikka veel väidavad, et see Koraani salm toetab antisemitismi, võrrelge seda Piibli hukkamõistuga juutide suhtes, kes rikuvad hingamispäeva: “Kuus päeva tuleb teha tööd, aga seitsmes päev on hingamispäev, püha Issandale. Kes hingamispäeval tööd teeb, peab surema.” Seega, kriitikute sõnul on raamat, mis õpetab surmanuhtlust iga juudi kohta, kes rikub hingamispäeva, täiesti korras, kuid teine, mis eristab õiglast ja ebaõiglast käitumist juutide seas, on ilmselgelt automaatne kõigi juutide hukkamõist.

Koraan pühendab terve peatüki (peatükk 17) Bani Isra’ilile – Iisraeli lastele – ja peab iisraellasi rahvaks, kellele on antud eriline jumalik soosing.

Koraan kirjeldab prohvet Moosese elu nimepidi rohkem kui ühegi teise prohveti oma. Tema nime mainitakse üle 150 korra ja teda nimetatakse Kalimullahiks – “see, kes rääkis otse Jumalaga.” 26 prohvetist, keda Koraanis nimepidi mainitakse, on üle 20 iisraeli prohvetid. Muslimi usk on puudulik, kui ta ei usu kõigi Jumala prohvetite ja kõigi jumaliku päritoluga raamatute, sealhulgas Toora ja Taaveti psalmide, tõde. Koraan kuulutab ka, et ükski religioon ei saa monopoliseerida päästmist. Ükski teine iidne usuline pühakiri ei saa võrrelda Koraaniga teiste usundite austamise osas.

Islam ei mõista juute hukka sellepärast, et nad on juudid. Koraan ütleb selgesõnaliselt, et juudid on paradiisi osaliste seas ja et muslimid võivad abielluda raamatu rahva seast. Koraan mõistab siiski hukka teatud juudid, kes on kaldunud kõrvale Toora õpetustest – ka Toora ja evangeeliumid mõistavad sellised juudid hukka. See Koraani hukkamõist ei ole mõeldud mitte ainult nende konkreetsete juutide käitumise parandamiseks, vaid ka muslimitele eeskujuks.

Prohvet Muhammadi kohtlemine juutidega Medinas näitab muslimite heatahtlikku kohtlemist juutide suhtes. Kui islam oleks toetanud juutide hävitamist, siis miks juudid õitsesid Põhja-Aafrikas, Jeruusalemmas, Pärsias ja Hispaanias muslimite valitsemise all?

Pealegi, kui juutide süüdistamine üleastumises on antisemiitlik, siis on Uus Testament sama või isegi rohkem antisemiitlik. Kui hirmu tekitamine juutide ohtude ees Kristusele on antisemiitlik, siis on Uus Testament antisemiitlik. Kui juutide nimetamine koerteks, sigadeks või madudeks on antisemiitlik, siis on Uus Testament antisemiitlik. Kui öelda, et juutide isa on kurat, on antisemiitlik, siis on Uus Testament antisemiitlik. Silmapaistvad kristlikud teoloogid, tuginedes oma Piibli uuringutele, toetasid samuti antisemitismi:

Justinus Märter: 

“[Ümberlõikamise] eesmärk oli see, et teie ja ainult teie kannataksite nüüd õiglaselt teie omaks saanud hädasid; et ainult teie maa oleks laastatud ja teie linnad tulekahjus hävitatud, et teie maa vilju sööksid võõrad teie silme all; et mitte ühtegi teist ei lubataks siseneda teie Jeruusalemma linna.”

Johannes Chrysostomos:

“Jälle juudid, kõige õnnetumad ja viletsamad kõigist inimestest … Aga täna on juudid, kes on ohtlikumad kui ükski hunt, otsustanud ümbritseda minu lambaid; seega pean ma nendega võitlema ja nendega võitlema, et ükski minu lammas ei langeks nende huntide ohvriks … Jesaja nimetas juute koerteks ja Jeremija nimetas neid märade hulludeks hobusteks. See ei olnud sellepärast, et nad äkki muutusid nende loomade loomusega, vaid sellepärast, et nad järgnesid nende loomade himuratele harjumustele.”

Silmapaistvad “läänlased”, nagu Wilders neid nimetaks, omasid vaateid, mida paljud peavad antisemiitlikeks: Diderot, Voltaire, Henry Ford, T.S. Eliot, Peter Stuyvesant, G.K. Chesterton, H.G. Wells, Henry Adams, H. L. Mencken, Immanuel Kant, Richard Wagner, Thomas Edison, Aleksander Puškin, Pierre Renoir, Charles Lindbergh, Charles de Gaulle, Edgar Degas, Shakespeare, Roald Dahl, Geoffrey Chaucer, Charles Dickens, William Blake, John Dryden, The Fireside Poets, Fjodor Dostojevski, Ernest Hemingway, Arnold Toynbee, Frederic Chopin jne. Silmapaistvad “lääne” kirjandusteosed, nagu “Veneetsia kaupmees”, “Priorissa lugu”, “Oliver Twist” ja “Malta juut”, toetavad samuti antisemitismi. Sellised mõisted nagu supersessionism ja “Rändav juut” on samuti oma sünni ja leviku võlgu traditsioonilisele kristlikule teoloogiale.

Praktilises mõttes tapeti ristisõdade, Hispaania inkvisitsiooni ja erinevatel aegadel Euroopas ja Venemaal tuhandeid ja tuhandeid juute. Sõna “getto” pärineb Veneetsia slummidest, kus juudid elasid. Isa Charles Coughlin, kes juhtis 1930. aastatel iganädalast raadiokuulajaskonda, mis ületas 30 miljonit ameeriklast, toetas avalikult antisemitismi ning Adolf Hitleri ja Benito Mussolini sarnaseid. Coughlin süüdistas juute ka suure depressiooni, Vene revolutsiooni ja marksismi eest.

Hiljuti jõudis Väärinfo Liiga (ADL) oma 2012. aasta antisemitismi aruandes 10 Euroopa riigis (sealhulgas Hollandis) järeldusele: “Nagu varasemate uuringute puhul, näitavad andmed sellest viimasest 2012. aasta Euroopa jälgimisküsitlusest, et märkimisväärne osa Euroopa vastajatest usub endiselt mõnda kõige kahjulikumasse antisemiitlikku stereotüüpi.” 2011. aasta ADL-i küsitlus leidis, et 15% ameeriklastest – 35 miljonit inimest – “antisemiitlikud uskumused hoiavad endiselt tugevat haaret.”

Süüdistus, et islam on antisemiitlik, on ohtlik, kuna see tekitab hirmu islami ja muslimite ees, kui selliseks hirmuks pole mingit alust.