Kes on kaliif ja kuidas teda valitakse?

Kalifaat on vaimne institutsioon, mis järgneb prohvetlusele. See pakub prohveti järgijatele ühtsust, progressi, õiglust ja turvalisust. Kaliif on prohveti vaimne pärija, tema asetäitja ja alluv. Ta saab oma autoriteedi oma Meistrilt-Prohvetilt ja seega saab ta oma järgijate keskseks autoriteediks.

Kalifaat Koraanis:

Püha Koraani 24. peatüki 56. salmis öeldakse:

“Allah on lubanud neile teie seast, kes usuvad ja teevad häid tegusid, et Ta teeb nad kindlasti maa peal järeltulijateks, nagu Ta tegi järeltulijad nende seast, kes olid enne neid.”

Ülaltoodud salm viitab sellele, et maa peal tehakse järeltulijad, nagu Jumal tegi järeltulijad nende seast, kes olid enne neid, mis hõlmab kalifaati loomise kontseptsiooni pärast eelnevate prohvetite tulekut.

Kalifaat pärast Püha Prohvetit(sa)

Islami Püha Prohveti(sa) surmale järgnes vaimne kalifaati institutsioon. Esimene järeltulija ehk kaliif pärast Püha Prohvet Muhammadit(sa) oli Hazrat Abu Bakr Siddique(ra), prohveti(sa) kaaslane. Pärast Hazrat Abu Bakri(ra) surma sai kaliifiks Hazrat Umar Farooq(ra), seejärel Hazrat Usman Ghani(ra) ja seejärel Hazrat Ali ibn Abi Talib(ra); see näitab ka, et korraga saab olla ainult üks kaliif. Kõiki neid khulafaa (kaliifi mitmus) tunti kui õigesti juhitud khulafaa või khulafaa al-Rashideen (õigesti juhtitud kaliifid).

Kalifaat Ahmadiyya Muslimi Koguduses

Kui tõotatud Messias, Hazrat Mirza Ghulam Ahmad(as) (Ahmadiyya Muslimi Koguduse püha asutaja) suri, loodi kalifaat taas. Seda tuntakse kui Ahmadiyya kalifaati või Kalifaat al-Ahmadiyya.

Tõotatud Messia(as) kaliifi tuntakse kui „Khalifa-tul-Masih“ ehk Messia kaliif. Tõotatud Messia(as) esimene kaliif oli Hazrat Hakeem Maulvi Nooruddin(ra), kelle surma järel sai kaliifiks Hazrat Mirza Bashiruddin Mahmud Ahmad(ra). Kolmas kaliif oli Hazrat Mirza Nasir Ahmad(rh) ja neljas järeltulija oli Hazrat Mirza Tahir Ahmad(rh). Viies järeltulija ja praegune Ahmadiyya Muslimi Koguduse kaliif on Hazrat Mirza Masroor Ahmad (olgu Jumal tema abistaja).

Kaliifi määramine ja valimine

Islami õpetuste kohaselt ei saa kalifaati ametit mingil juhul pärida oma isalt või sugulastelt. See on püha usaldus, mis antakse ainult prohveti vagale järgijale. Kuigi inimesed osalevad kaliifi valimise protsessis, usuvad Muslimid kindlalt, et kaliifi määrab Allah. Islami kohaselt juhib Allah inimesi, kes on usaldatud järgmise kaliifi valimisega, valimisprotsessi ajal; lõpptulemus on see, et kaliifi ametikohale valitakse kõige võimekam ja õiglasem inimene.

Püha Prohveti(sa) surma ajal valisid inimesed kaliifiks tema lähima ja austatuima kaaslase (Hazrat Abu Bakr(ra)). On oluline märkida, et sellel sündmusel loodi oluline pretsedent:

Prohveti(sa) surma ajal kogunes rühm Muslimeid, keda tuntakse kui Ansar (kõige varasemad pöördunud ja need, kes võitlesid varajastes kaitselahingutes koos Prohvetiga(sa)), Madinah lähedal asuvasse saali, mida tuntakse Saqifah Banu Sa’idah nime all, ja valisid Sa’d bin ‘Ubada Prohveti järeltulijaks ning kavatsesid ta kaliifiks määrata, kuna ta oli Ansari pooldaja, ilma et oleksid konsulteerinud Muhajiriniga (emigrantidega), kelle seas olid mõned Prohveti(sa) lähimad kaaslased.

Niipea kui Abu Bakr(ra) ja Umar(ra) sellest kuulsid, läksid nad koos mõne teisega kohe Banu Sa’idahi saali, kus nad kavatsesid määrata Sa’d bin ‘Ubadah kaliifiks. Abu Bakr(ra) selgitas improviseerides, et kuigi nad (Ansar) olid oma teenistuses islami heaks väärilised ja teenekad, aktsepteeriksid araablased ainult nende autoriteeti, kes olid pärit Prohveti(sa) hõimust – Qur’aishist. Seejärel ulatas Abu Bakr(ra) Umari(ra) ja Abu Ubada bin Abdullahi käe ning ütles, et nad peaksid aktsepteerima ühe neist kaliifiks.

Selle peale vastasid Ansar, et “meil peaks olema üks valitseja ja teil üks” ning tekkis kisa ja häälitsused erimeelsustega – kartes lahkhelisid, ütles Umar(ra) kohe Abu Bakrile(ra), et ta ulataks oma käe ja ta andis talle truudusevande – nähes seda, järgnesid emigrandid ja ka Ansar. See lõi pretsedendi, et korraga saab olla ainult üks kaliif ja kalifaati ametit ei saa jagada ega delegeerida. (Sahih al-Bukhari; Vol.8, Raamat 82 (Karistus uskmatutele, kes on sõjas Allahi ja Tema Apostliga), Hadith nr 817)

Hiljuti, tõotatud Messia(as) (Ahmadiyya Muslimi Koguduse asutaja) surma ajal, valiti tema lähim ja austatuim kaaslane koguduse juhiks kaliifina. Ahmadiyya esimese kaliifi (Hazhrat Hakim Maulvi Nooruddin(ra)) surma ajal valiti teiseks kaliifiks Hazrat Mirza Bashiruddin Mahmood Ahmad(ra), kes kehtestas teatud juhised uue kaliifi määramiseks, milles öeldi, et kaliifi valimine tuleb määrata valimiskogule. Ahmadiyya valimiskogu asutas Hazrat Khalifatul Masih II(ra), tõotatud Messia ja Mahdi(as) teine järeltulija.

Kaliifi eluajal jääb valimiskogu passiivseks ega mängi mingit rolli. Pärast kaliifi surma muutub see aktiivseks ja sõltumatuks organiks, mis valib järgmise kaliifi. Valimisprotsessi käigus esitavad liikmed kandidaate ja toetavad neid. Seejärel hääletavad nad esitatud nimede poolt käetõstmisega.