بسم الله الرحمٰن الرحیم

 

Muslimid, kes usuvad Messiat ja Imaam Mahdit,

Hazrat Mirza Ghulam Ahmadi Qadianist (as)

Islam

Sõna “islam” pärineb araabia keele tüvest Salam’ist selle põhitähendus on rikkumatu. See sõnatüvi hõlmab ka teisi tähendusi, näiteks pääste, turvalisuse ja rahu kohta. Seega tähendab islam “pühendumist Jumalale”. Islami Religiooni nimi tõlgendatakse nii, et rahu võib saavutada pühendumisega Jumalale, see tähendab, et rahu võib leida elu kaudu, mis on kooskõlas jumaliku seaduse ja Tema käskudega.

Islam on maailma üks suurematest monoteistlikutest religioonidest, kes usub, et ainul jumal on Allah. Allah saatis aegade jooksul mitmeid prohveteid, nendest näiteks ka Prohvet Mooses ja Jeesus. Kahjuks kadusid aastate jooksul  nende tõelised õpetused ära ja inimesed hakkasid vale arusaama pärast usk praktiseerida, mida osaliselt läks isegi selle vastu, mida need sõnumitoojad esialguses inimestele jutlustasid. Islami usu peaks ennast nende prohvetite traditsiooni jätkajaks, esile tuues nende tõelised õpetused ja täites Jumala õpetusi.

Islami religiooni Teke Araabia poolsaares

Püha Prohvet Muhamed (saw) sündis 571 Mekas. Teda austasid kõrgelt tema kaasaegsed, eriti tema tõesuse ja aususe tõttu. Nad andsid talle nimed sadiq (absoluutselt õiglane) ja amin (väga aus ja ustav).

Ta mõtiskles oma eluajal palju Looja üle, kes oli loonud kõik. Selleks taandus ta üha enam lähedalasuvasse Hira – nimelisse koopasse, kus ta päevade kaupa üksi mediteeris. Selles Hira koopas toimus see sündmus, mis tähistas islami algust: 40 – aastaselt ilmus talle nägemuses ingel ja käskis tal lugeda. Püha Prohvet (saw) vastas, et ta ei oska lugeda. Selle peale ütles ingel salmid: “Loe oma Issanda nimel, kes lõi, lõi inimese veremügarast. Loe! Sest sinu Issand on õilis, kes õpetas sule kaudu inimestele seda, mida ta ei teadnud.” (96:2-6) Selle salmiga algasid Jumala sõnasõnalised ilmutused, mille Ta andis Pühale Prohvetile 23 aasta jooksul (kuni tema surmani 632 aastal) ja mis hiljem kirjutati Püha Koraani kujul.

Usutunnistus

Kogu islami usundi võib kokku võtta tema usutunnistuse kahe lühikese lausega. See on: La ilaha ill-Allah, st: Ei ole ühtegi jumal peale Allahi, – Muhammad-ur-Rasulullah, st: Muhamed saw on Jumala Sõnumitooja.

Inimene, kes tunnistab nende kahe õpetuse tõde, siseneb islami kogudust ja saab muslimiks. Sõna “islam” tähenduse järgi on inimene, kes ise lisab end Jumala tahtele, muslim. Jeesus Kristus oli selles mõttes muslim – ta kuulutas alati Jumala tahet.

 

Islamis on viis põhimõtet:

1. Shahadah (Usutunnistus)

See on tunnistamine inimese usust Allahi ainsusesse ja prohvet Muhamedi (saw) tunnistamisest Allahi prohvetina. Selle usutunnistuse tähendus on: Ma tunnistan, et ei ole teist väärilist, keda kummardada ja teenida peale Allahi ja ma tunnistan, et Muhamed (saw) on Allahi sõnumitooja.

2. Palvest kinni pidamine:

Palvetamine on islami viiest tugisambast teine, esimese olles usk ühte Jumalasse. Palvetamine on inimesel kõige tõhusam viis, kuidas saada osadusse oma Loojaga, temale ligi tulla ja tugevdada seda osadust. See on dünaamiline nähe: Jumal kuuleb palvet ja vastab sellele.

3. Paastumine:

Jumal käseb paastuda ramadaani kuul iga päev koidust päikseloojanguni. See on distsipliin, mis soodustab õiglast elu ja mis kergendab otsijal jõuda vaimses elus kõrgemale. Paastuja tajub kõike Jumala heldust ja niisiis aitab paast tal neid Jumala heldeid andeid headtegevalt kasutada.

4. Zakaati maksmine:

Kapitalimaks, mida püha Koraan ette näeb, näitab oma otstarvet juba oma nimetuses: “Zakaat”. See sõna tähendab: “midagi, mis puhastab, soodustab, hoolitseb”. Kui võtta inimese varandusest see, mis kuulub ühiskonnale, siis on ülejäänud osa “puhastatud” nende jaoks, kellel on õigus seda kasutada. Ja kui kasutada kogutud raha ühiskonna heaks,  soodustatakse sellega ühiskonna heaolu. Zakaat on islami kolmas tugisammas ja see asjaolu näitab, kui tähtis koht on islami õpetuses vastutusel oma kaasinimeste eest.

5. Palverännak Allahi majja.

Allah nõuab kõigilt moslemitelt kord elus palverännakut Mekasse – kui neil on see majanduslikult võimalik ja kui teekond on ohutu. Palverännaku sihtpunktiks on “Kaaba”, mis Koraani järgi on esimene Jumala kummardamiseks ehitatud hoone. Palverännaku eesmärgiks on anda moslemitele sügav tunnetus oma kuuluvusest rahvusvahelisse vendlusesse, ja teha teatud rituaallide abil palveränduritele selgeks, et Jumal peab olema nende elus kesksel kohal.