Kas muslimitel on pühi või erilisi päevi?

Islami pühad ja tseremooniad on samuti erilised viisid Allahi ülistamiseks ja rõõmu jagamiseks, mis tuleneb sellest, et ollakse “parimad inimesed”, kes on juhitud tõelise usu juurde.

Ramadhan on kuu, mil muslimid peavad paastuma päikesetõusust päikeseloojanguni. See on mõeldud selleks, et kogeda ja mõista vaesuse raskusi ning õppida kannatlikkuse ja kurjade tegude vältimise voorust.

Püha Ramadhani kuu lõppu tähistatakse festivaliga “Eid ul Fitr”. Seda rõõmsat päeva tähistatakse, et tänada Ramadhani õnnistuste eest. Muslimid osalevad hommikul toimuval Eid’i koguduse palveteenistusel ja veedavad ülejäänud päeva tervituste ja kingituste vahetamisega pereliikmete ja sõpradega. Nad kannavad uusi riideid, valmistavad maitsvat toitu ja kutsuvad sõpru ja naabreid koos tähistama. Paastumine Ramadhani ajal inspireerib kaastunnet näljaste ja abivajajate vastu ning julgustab muslimeid heldelt annetama vaestele.

Teine festival nimega “Eid ul Adha” (Ohverdamise festival) toimub umbes kümme nädalat pärast Eid ul Fitr’i ja tähistab Hajj (püha palverännak Mekasse) lõppu. See on ohverdamise festival, mis mälestab aega, mil prohvet Aabraham (rahu olgu temaga) oli valmis ohverdama oma poja Ismaeli (rahu olgu temaga) Allahi nimel. Aabrahami vabatahtliku kuulekuse tulemusena ei lubanud Allah Ismaeli ohverdada ja selle asemel asendati loom. See on nende kuulekus Allahile, mida muslimid üle kogu maailma tähistavad. Sellel Eid’il ohverdavad need, kes saavad seda endale lubada, looma ja jagavad liha perede, naabrite ja vaestega.