Kas islam ja demokraatia on kokkusobimatud?

Islam annab inimestele vabaduse valida endale sobiv valitsemissüsteem. Koraan määrab kaks valitsemise põhimõtet – mis on olemas ka edukates demokraatiates – ja jätab ülejäänu inimeste otsustada: esiteks, ‘adl ehk absoluutne õiglus; ja teiseks, mushawarah ehk konsultatsioon. (Tõepoolest, viimane põhimõte sisaldab endas esindusvalitsuse mõistet, mida Lääs nimetab demokraatiaks.) Kuid islam on paindlik ja lubab demokraatiat, monarhiat, tribalismi ja muid valitsemisvorme, kui need vastavad absoluutse õigluse ja konsultatsiooni nõuetele.

Siin on ülaltoodud värsid:

„Tõepoolest, Allah käsib teil anda usaldusväärsed asjad neile, kellele need kuuluvad, ja et kui te mõistate kohut inimeste vahel, siis mõistate õiglaselt. Ja kindlasti suurepärane on see, millega Allah teid manitseb! Allah on Kõikkuulja, Kõikenägev.” [Püha Koraan 4:59]

„Ja need, kes kuulavad oma Issandat ja täidavad palvet, ja kelle asju otsustatakse vastastikusel nõul, ja kes kulutavad sellest, mida Me neile oleme andnud..” [Püha Koraan 42:39]

Kuni absoluutne õiglus ja vastastikune konsultatsioon on kasutusel – nagu prohvet Muhammad(sa) tegi Medina harta väljatöötamisel – annab islam inimestele võimu arendada valitsemisvormi, mille nad valivad.

Tasub märkida, et islami absoluutse õigluse ja vastastikuse konsultatsiooni nõuete tõttu lükkab islam definitsiooni järgi tagasi teokraatliku, kommunistliku, diktatuurilise ja fašistliku valitsemise. Sellised valitsemisvormid on olemuslikult ebaõiglased ja lükkavad konsultatsiooni tagasi.