Kas islam õpetab vihkamist mitte-muslimite vastu?

Ei. Üks islami põhiõpetusi ja see, mida iga muslim oma südames kasvatab, on inimeste vendlus ja võrdsus. Kuna islam peab inimeste ja looduse mitmekesisust Jumala loominguks, on mitmekesisuse austamine käsk. Eriti märgitud on Koraanis “Raamatu Inimesed”, nimelt juudid ja kristlased, kellele on muslimite ühiskonnas alati antud eriline koht. Muslimitele on kästud kaitsta nende õigust kummardada ja nende palvekohti, käsku, mida on ajalooliselt järgitud, nagu tõendavad vanade kirikute ja sünagoogide olemasolu kogu muslimimaailmas, näiteks Türgis, Palestiinas, Jordaanias, Süürias ja Bosnias. Vastupidiselt levinud stereotüübile ei levinud islam “mõõgaga” ega sunnitud inimesi pöörduma, mida tõestab taas mitte-muslimite populatsioonide olemasolu kogu muslimimaailmas. Sama austus ja sallivus laienes ka teiste usundite inimestele.

Muslimid usuvad, et Püha Prohvet Muhammad(sa) saadeti kui “halastus kõigile maailmadele” ja et ta tõi lõpliku religiooni kogu inimkonnale. Püha Koraani esimene leht kiidab Issandat, kes on kõigi maailmade ülalpidaja, ja selle viimane lõik kutsub meid palvetama inimkonna Issanda poole. Seega esitavad nii Püha Koraani esimesed kui ka viimased sõnad kogu universumi kontseptsiooni, mitte ainult araablaste või muslimite Jumalat. Mõnikord loovad mõned inimesed mulje, et Püha Koraan ütleb, et ärge sõbrustage uskmatutega. Sellised viited on kontekstist välja rebitud. Püha Koraanis on mainitud mõningaid inimesi, kes on islami avalikud ja kuulutatud vaenlased. Selliste inimestega lähedaste sõprussuhete loomist ei soovitata.