Mis on islam?

Islam on maailma kõige kiiremini kasvav religioon. Sõna “islam” tähendab sõna-sõnalt “rahu ja alistumist Allahi, Looja tahte ees”.

See rajati üle 1400 aasta tagasi Araabias Prohvet Muhammedi (sa) poolt. Prohvet Muhammed (sa) sai ilmutuse Allahilt, milles talle öeldi, et islam on inimkonna jaoks viimane ja täiuslik religioon. Islamiusulisi kutsutakse muslimteks.

Islami püha raamat on Koraan, mille Allah ilmutas Prohvet Muhammedile (sa). See on täieliku juhise allikas, mille õpetused on kooskõlas inimloomusega. Islam on religioon, mis on ilmutatud kogu inimkonnale igavesti.

Islami rajaja

Prohvet Muhammed (sa) (570–632 pKr) sündis Mekas, Araabias. Teda tunti tema aususe ja jumalakartlikkuse poolest. Ta armastas Allahit ja inimkonda sügavalt.

Ta abiellus 25-aastaselt. Viisteist aastat hiljem sai ta esimese koraanilise ilmutuse Allahilt, mediteerides koopas nimega Hira lähedal Mekas. See märkis Muhammedi (sa) missiooni algust kui Allahi sõnumitoojat. Tema peamine sõnum oli Allahi ühtsus, mida ta rõhutas kogu oma elu jooksul.

Oma iseloomule truuks jäädes praktiseeris Prohvet Muhammed (sa) seda, mida ta õpetas, ning andis elava näite kõigest, mida islam õpetab. Tema alandlikkus, tõepärasus, tolerantsus, otsusekindlus, julgus, lahkus ja tarkus on eeskujuks muslimikogudusele tänapäevani.

Islami püha raamat

Koraan on islami püha raamat. See on Allahi Sõna ja ilmutati Prohvet Muhammedile (sa) 23 aasta jooksul. See koosneb 30 osast ja 114 peatükist.

Koraan sisaldab laia valikut õpetusi ja on inimkonnale kõikehõlmav käitumisjuhend. See sisaldab ka mitmeid ennustusi, millest paljud on täitunud ja mõned veel täitumata.

Koraan on kirjutatud araabia keeles – samas keeles, milles seda ilmutati. Sõna “koraan” tähendab midagi, mida korratakse ikka ja jälle, ning tõepoolest loevad muslimid Koraani oma elu jooksul palju kordi läbi. On palju moslemeid, kes on kogu Koraani ka pähe õppinud. Hoolimata sellest, et Koraani tekst on üle 1400 aasta vana, on see jäänud puutumatuks – nagu Allah ise Koraanis lubas. Koraani tõlge on nüüd saadaval enam kui 70 keeles, sealhulgas inglise keeles.

Islami õpetused

Allah õpetas maailmale järk-järgult religiooni, saates oma prohveteid erinevatel aegadel ja erinevatele rahvastele. See religioosne juhend sai täiuslikuks ja täiustatuks islamis. Islami peamised õpetused on tuntud kui viis sammast. Need on järgmised:

 

Shahada

See on usutunnistus Allahi ühtsusest ja Prohvet Muhammedi (saw) vastuvõtmisest Allahi sõnumitoojana. Tegeliku usutunnistuse tähendus on: “Ma tunnistan, et pole väärt kummardamist peale Allahi, ja ma tunnistan, et Muhammad on Allahi Sõnumitooja”

Salat

Muslimitel tuleb palvetada viis korda päevas, et arendada ja saada isiklik suhe Allahiga.

Saum (Paast)

Muslimitel tuleb pidada paastu pühakuul Ramadanil. Paastu ajal ei tohi muslimid süüa ega juua päikesetõusust päikeseloojanguni. Mõned inimesed on paastust vabastatud, sealhulgas haiged, rasedad või imetavad emad, väikelapsed ja reisijad. Ramadaanil teevad muslimid erilisi jõupingutusi, et mäletada Allahit ja paluda Tema andestust.

Zakat (Almus)

Muslimitel on kohustus anda kindel osa oma varandusest vaeste ja abivajajate heaks. Tavaline määr on 2,5% aastasest säästmisest.

Hadž

Muslimitel tuleks teha palverännaku Mekasse vähemalt üks kord elus, kui see on võimalik. Palverännak toimub hadži kuu ajal, islami kalendri kaheteistkümnendal kuul.

 

Muslimit usuvad ka kõigisse Allahi prohvetitesse, Tema inglitesse, Tema pühadesse raamatutesse, elu pärast surma, Kohtupäevasse ja Allahi jumalikku otsusesse. Islam rõhutab ka, et mehed ja naised on Allahi ees võrdsed ning ainult õiglased teod tõstavad ühe inimese teise kohale.

Islam tugevdab inimkonna kontseptsiooni ja austust individuaalse vabaduse vastu. See meenutab inimesele tema põhiõigust valida oma usk. Koraanis on selgelt öeldud, et usus ei tohi olla sundi (Püha Koraan, peatükk 2, salm 257).

Haridus on nii oluline, et muslimitele, nii meestele kui naistele, julgustatakse otsima teadmisi, kust iganes.